Harjume eluga

Hetkel on mul puhkus, aga kui veel tööl käisin, siis oli Yoko pool päeva kodus puuris (mis talle üldse ei meeldinud!) ja poolest päevast tõin ta tööle. Seal käitus ta üsna viisakalt, näiteks üritas mu lammast ära tappa.

Õnneks sain oma beebiväravad kätte ja nüüd on Yoko üksi olles mitte puuris, vaid magamistoas kinni. Läbi väravate näeb ta teises toas Gretat ja magamistoas pole eriti midagi muud närida ka kui ainult üks antiikne kummut. Juhtmed on voodi taga peidus ja nendeni ta pole veel jõudnud

Üldiselt tundub, et tegemist on päris intelligentse kutsikaga, sest öökapi pealt sõi ta ära ka David Vseviovi ja Tõnu Õnnepalu raamatud, samas "Sirli ja Siimu seiklusi" näksis ainult natuke ühest nurgast. Nüüd meil enam öökapi peal raamatuid ei ole. Nagu juuresolevalt pildilt näha, siis Greta ja Yoko said mõlemad kaelarihmade külge kenad roosad nimesildid. Yoko sai muidugi roosa kaelarihma ka. :)

Esmaspäeval käisid külas Ove, Kai ja Eleri ning loomad said vaktsineeritud. Yoko sai oma esimese beebivaktsiini ja Greta sai leptospiroosi vaktsiini. Krinx on 4 aastat üldse vaktsineerimata olnud, sest talle seal kliinikus ikka üldse ei meeldi ja pole teda traumeerida tahtnud ega viitsinud. Nüüd siis Kai vaktsineeris tema ka lõpuks ära.

Oleme Yokoga muidu ainult aias ja metsas käinud, pärast vaktsineerimist siis nüüd käime tänaval ka. Algul talle ikka üldse rihmas kõndimine ei meeldinud - iga rihmatõmbe peale kangestus. Täna käisin kahe koeraga vanalinnas ja no ma oleks lootnud, et Yoko läheb sellest käigust ikka väheke rohkem leili. Aga hoopis Greta läheb vanalinna peale leili, talle on seal koguaeg väga meeldinud. No igasugused lõhnad ja mahakukkunud friikartulid ja muu säärane, eks. Yoko ei nuusi üldse nii palju, vahib pigem inimesi. Need tunduvad talle meeldivat. Siiamaani pole ka aru saanud, et mingid a la suured tumedates riietes ja kapuuts peas mehed teda ehmataks vmt. Ilutulestik ükspäev hirmutas teda küll, aga no ta ei lähe sellest õnneks lukku, tuleb kenasti oma ehmatusest välja. Meil siin muidugi on juba jõulust saati korralikult paugutatud ka. Ei taha mitte mõeldagi, mis vana aasta õhtul saab...
Kodus oleme natuke SK moodi asja teinud - asendeid istu ja lama, siis kõrvalkõnni moodi asja või noh, maiusega vedamist ja kõrvalkõnni moodi asja pealt lamama ja istuma vedamist. Metallhantlit tassib ka rõõmuga, lusikaid samuti. Lisaks tutvustasin Yokole klikkerit ja tegime veel natuke targetit ja ümber koonuse saatmist. Need kaks viimast muidugi on tema jaoks rasked. Kohe aru saada, et väikese looma väikesesse peakesse väga palju tarkust veel kogunenud ei ole. Ja ma väga loodan, et tal on ninaga ikka kõik korras, sest kui maius maha kukub, siis seda ta üles küll ei leia. Suht nii ongi, et kui maiust otse käest ei saa, siis pole üldse kindel, et ta selle maast üles leiab. No nagu üldse ei kasutaks nina.
Muidu on Yoko ikka nii kohmakas ja lödi, et jube raske on midagi väga asjalikku teha. Alles paaril viimasel päeval on hakanud tunduma, et loomale on vist koivad kasvanud ja tipsib juba kuidagi kindlamalt ringi. Maiuse peale läheb kohati väga põlema, hakkab vahel isegi urisema ja paar korda on mulle hambad sisse ka löönud. Mängides uriseb samuti.
Greta läheb alati jubedalt leili, kui ta teiselpool väravat peab olema ja ma Yokoga midagi maiusega teen. Algul hakkas lausa haukuma, nüüd piiksub niisama ja teeb püüdlikult Yokoga asju kaasa, et kui Yoko istub või lamab, siis Greta istub või lamab ka paralleelselt teisel pool väravat. Eks ma viskan siis ikka talle ka maiust. :D
Muidu on Yoko ikka kohati väga harjumatult pehmeke ja tundlik. Mõnes mõttes on see hea, palju parem koos elada, kuulab paremini sõna kui mingi karjakoera kutsikas iial selles vanuses kuulaks. Samas ikka täiega tõmbab kohe end maadligi, kui kasvõi rihmast veidi tugevamalt tõmbad ja kahe koeraga jalutades seda ju paratamatult ikka vahel juhtub. Samas on hea see, et sellised asjad lähevad tal ruttu üle, et ei jää kuidagi kauaks kangeks või lukku.
Jõululaupäeval panid nad Krinxuga esimest korda ninad kokku ja nuusutasid üksteist. Muidu Krinx teda lähedale ei lase. Võib ise küll Yoko kõrval istuda, aga kui Yoko teda nuusutada tahab, siis susiseb ülbelt. Yoko kuulab õnneks Krinxi sõna väga hästi.
Gretsuga on nad ka nüüd mängima hakanud, Yoko lausa üritab Gretal vahel kõri läbi närida ja Greta aeleb maas ja Yoko rähkleb tal otsas ja siis vastastikku rapsivad hellalt hammastega. Ega ma neil muidugi väga palju koos müdistada ei luba. Üldiselt hoian ikka ühe ühelpool ja teise tseiselpool beebiväravat. Metsas üritab ka Yoko Gretal kusagil küljekarvades rippuda ja siis Greta teeb talle hellalt hammastega pläuh, õues Greta temast eriti välja ei tee, seal tal omad asjad ajada. 
Muidu toas on asi ses mõttes päris hea, et näiteks isegi süüa andes ma isegi juba usaldan Gretat, et ega ta titele kallale ei lähe. Kusjuures ükskord Greta sattus vist Yoko kausile liiga lähedale ja Yoko urises ta peale ja Greta tõmbas kohe kenasti tagasi. Yoko üldse kaitseb väga oma sööki. Andsin talle hanejala ja siis ta näris neid varbaid ja kui ma hakkasin seda talt käest ära võtma, siis urises. Samas see urin ei ole selline vihane urin, vaid ta nagu tõmbab ennast kirglikult käima ja siis ei tule sellest "kirest" nagu välja. Muidu söögiga Yoko ei pirtsuta, sööb kõike isuga nagu Gretagi. Mõlemad on mul toortoidu peal ja lisaks olen katsetanud, Yokole lähevad ka krõbinad peale. Täna said mõlemad näiteks muskaatkõrvitsat - kui süüa tegin, siis lunisid kõrvuti mult tükke. See mulle meeldib, et ta sööb ka kõike toorest nagu Greta, näiteks õunu jms. :)

Yoko on üldse hästi häälekas, mitte haukumise mõttes, aga just see, et ta teeb pidevalt mingit kurguhäält. Midagi sellist nagu urina moodi asja, mis pole päris urin, aga tuleb kusagilt kurgu põhjast ja on jube armas. Näiteks hommikul ärkab üles, mõnuleb poolunes, veeretab end küljelt küljele ja siis joriseb omaette. Või kui ma koju tulen, siis see rõõm on tal nii suur alati, et piss tuleb alla ja hakkab samuti "urisema". 
Nunnu kuubis, ausõna. Ja siis on tal veel komme, et tõmbab kõrvad hästi luduks ja istub su ees maas nii, et pea tundub hästi pisike ja tagumik kole suur ja kuna üle pea läheb ju see valge triip, siis ta näeb välja nagu mingi üliarmas mägraplika. Nagu ma juba ütlesin, nunnu kuubis. Ausõna. :)