Toorega toitmisest

Meie koerte söök tuleb peamiselt Rebeka Lemmikloomasalongist ehk siis puhas kodumaine toores kraam otse metsast (põder, metssiga) või talust (kukk, kana, part, hani, küülik, kodused munad jms). Ja ütleme nii, et õnn on see, kui suudad sügavkülmast maasikad jms jama ära likvideerida ning saad selle täita hoopis parema kraamiga! Kuidagi üldse ei taha koertele enam seda "keemilist" toitu anda ja isegi Talleggi puurikanade saaduseid pigem ei annaks. Vahel muidugi mugavuse tõttu ostan, aga kui hinnas vahet pole, siis milleks osta nn keemiaga söödetud kana kui võin osta taluliha. Yoko ja Greta igatahes kiidavad Rebeka kraami ja hinnad on seal ka soodsad. :)

Metsas jalutades kasutame Sarapiku Lemmikloomaäri kuivatatud liha graanuleid ja veisemao kuubikuid. Need ei mäkerda taskut ega käsi ning on mugavad kasutada, ainult trenni tegemise jaoks on küll veidi liiga suured tükid. Jalutamise ajaks sobivad.

Yoko on üldse väga tubli sööja, isu üle ei kurda. Pigem kipub kugistama ja kuna ta ühel õhtul tõmbas endale suure maheveise lihatüki närimata kurku, vajus kõhuli maha ja hakkas väga õnnetult kõõksuma, siis olen õppinud, et sellele loomale tuleb kõik enne peeneks lõikuda, suuri tükke ta veel süüa ei oska. Tookord ma igatahes ehmatasin päris ära, tegi haledat häält ja vajus ilmselges vaevas põrandale kõhuli... Torkasin kutsikale näpu kurku, lihatükki tunda polnud, siis tegin talle rinnakorvile sama võtet nagu inimestele, kui nad midagi kurku tõmbavad. Yoko veel piiksus ja inises natuke ja siis õnneks oksendas liha välja. Lõikasin selle tükkideks ja siis sõi uuesti ära. Ei mingit raiskamist :)

Greta käitub juba täitsa viisakalt, aktsepteerib kutsika söögikaussi ega lähe jõuga midagi ära varastama. Kui kutsikas uriseb, ja süües ta uriseb väga sageli ka siis, kui kedagi läheduses pole, siis Greta tõmbub viisakalt tagasi, kaklema ei hakka. Ma muidugi panen nad 99% juhtudest nii sööma, et nad on väravaga eraldatud, sest Greta sööb ju oluliselt kiiremini ja mulle ei meeldi, kui ta seejärel Yoko toitu hüpnotiseerima asub.

Ühtlasi tahan ma kiita kutsikaväravaid - no ma pole ammu ühegi ostuga nii südamest rahul olnud kui nende väravatega. Väike vihje ka, et täpselt samad väravad maksavad koerapoes koeraväravate nime all ligi kaks korda rohkem kui beebipoes beebiväravate nime all müüduna. Nii hea on koeri nende abil ära eraldada, kui mängutuurid kuidagi vaibuda ei taha. Samas näevad nad üksteist läbi võre ja mingit probleemi ei teki. Kui nad üksi koju jäävad, siis jäävad ka alati eraldi tubadesse, värav vahelt kinni. Mõnikord on päris nunnu vaadata, kuidas magavad seljad vastamisi läbi võre. 

Greta on üldse täitsa mõistlik koer. Kui Yoko talle nelja käpaga selga hüppab ning hammastega kõrvu ja kõri läbi närida üritab, siis Greta üksnes liputab leebelt saba ja aeleb maas. Paistab, et ta täiesti naudib kutsikaga müramist, mingit kurja nähvamist pole veel kordagi olnud (ptüi 3x). Väga leebe oskab olla. Minu tubli Greta! :)