Yoko 5-kuune

Selline väike päike ehk minu kallis 5-kuune Yoko! Üdini armas ja hea koer. :)

Mõtlesin, et kirjutan natuke, kuidas Gretal ja Yokol läheb. Nimelt Yoko harrastab väikestviisi sõnakuulelikkust,  meil on täitsa range treener tädi Karin, kes Yokole väga-väga meeldib ja kelle peale Yoko alati hästi leili läheb. 

Muidu on Yoko ka inimsõber, aga mitte selline ülevoolav nagu Greta. Pigem piidleb algul võõraid inimesi sedasi veidi võõristavalt, aga kui juba lootust paitamisele on, siis lipitseb ja kerjab küll. Võõraste koerte juurde ei torma, vahel kukub eemalt röökima ka, eriti hämaras, kuigi mingit ebanormaalset argust pole ma temas täheldanud, aga no selline julge hunt nagu karjakad on, ta loomulikult pole. Ikka pehme on. Kasse Yoko jumaldab - ta võib täitsa vabalt Krinxiga koos vannitoa põrandal magada, st Krinx magab ja Yoko on seal kõrval keras, koon vastu kassi ja ise liputab saba. Kodus tahab hästi palju süles olla, siis mõnuleb ja joriseb omaette. Muidu on päris tavaline, et pressib sülle ja siis hakkab lakkuma ja laiutama. See koer on vahel ikka täitsa häälekas, kõik emotsioonid laseb jorutades välja.

Tuppa väga palju enam ei pissi, seda muidugi juhul, kui korralikult õues käia. Tööpäeval teeb heal juhul ühe loigu ajalehe peale, öösel enamasti ei tee ühtegi loiku. Pahandust üldiselt samuti suurt ei tee, ainult aluspesu ja sokke armastab lutsutada. Kingi ega juhtmeid pole ma veel ta hambaulatusse unustanud. Vahel rabab toalilledelt lehti ka.

Isu on hea, sööb kõike ja palju, portsud on kaks korda suuremad kui Gretal, talje aga kaks korda saledam. Hetkel kaalub vist midagi 11-12 kg kanti.

Gretaga saavad ülimalt hästi hakkama, mutt laseb ennast tuustida ja otsas talluda, suhtub leebelt. Mingid sellised natuke nagu tuusamise mängud on tulnud, Greta ikka üritab tibule selgeks teha, et boss on siiski tema. Aga mingit kurjust nendes mängudes pole, toiduga ka ei kakle ning kui Yoko minuga õrnutseb, siis Greta üldiselt väga vahele enam ei trügi. Ptüi-ptüi-ptüi. 
Muidu siis, kui Greta oksaga või palliga mängib, siis Yoko ikka täiega karjatab teda, vahel natuke võtab ise ka kaikast või pallist kinni, aga üldiselt eelistab karjatada. Yoko jaoks vist lemmikmäng on siiski nutsu rebimine, mitte palli tagaajamine nagu Gretal. Loodan, et suvel ta hakkab karjakate järel kenasti ujuma ka. 

Yoko on paraku juba esimest korda arsti juures käinud, nimelt ei tulnud piimakihvad eest ära, kuigi jäävad kihvad olid juba poolenisti või rohkemgi väljas. Igemed olid samuti natuke punetavad ja nii me pärast ühte jalutuskäiku Kai ja Ovega kohe Kaiga koos kliinikusse põikasimegi. Kail oli selline mõnus leebe narkoos, et süst kanüüliga ja toime oli umbes 45 minti, siis ärkas Yoko ilma "vastumürgita" ise üles kahe kihva võrra "vaesemana". Käpp natuke tudises all, aga väga ruttu sai jälle vormi. Õhtul kodus polnud üldse aru saada, et oleks narkoosi tehtud. Kusjuures kui Greta allub narkoosile väga hästi, st kohe jääb uimasemaks ja varsti juba tukub, siis minu leebe Yoko muutus täielikuks sõjaprintsessiks, võitles oma unele vapralt vastu. Ruigas ja siputas, korra lõi mulle isegi unesegaselt hambad sisse, üldse ei tahtnud magama jääda. Tegin Yokole kindlustuse ka ära, parem karta kui kahetseda.