MH test Rootsis

Käisime nädalavahetusel Kitty ja Kariniga Rootsis, kus Yoko oli niisama turistiks, aga Kitty ja Greta tegid MH testi ehk Mentalbeskrivning Hund testi. Eesti keeles võiks see ehk kõlada siis kui koera vaimne kirjeldamine ja eesmärgiks on kindlaks teha koera pärilikud käitumismustrid. Nimelt on kokku 10 osasooritust, milles vaadeldakse 33 koera reaktsiooni, mille intensiivsust hinnatakse skaalal 1 (nõrk reaktsioon) kuni 5 (intensiivne reaktsioon). Osasooritused hõlmavad siis näiteks erinevaid kolle, kolinat, põgenevat "jänest", mängu, paukusid jms.

Väljasõit oli meil juba neljapäeva õhtul, enne käisime veel pikalt jalutamas, et koerad laevasõiduks ära väsitada. Laev väljus ju kell 18 ja Rootsi jõudis alles hommikul kell 10. Laevas sai poole hinnaga jõlemagusat siidrit juua ja bingot mängida, millega me ei võitnud kahjuks midagi. No ütleme nii, et algul ma veidi pabistasin Yoko pissimise pärast, aga kõik tuli õigesse kohta ehk laevatekile, mitte kajutisse. Gretaga polnud ka muret. 

Reede hommikul jõudsime Stockholmi, pissitasime koerad seal kusagil Bullerby laste majadega rajoonis ära ja kimasime edasi Örebro suunas ehk ca 200 km. 
Örebros saime kokku Maaritiga, kes  on Kitty isa omanik ja eskortis meid enda juurde, kuna GPS ei pidavat tema elukohta välja peilima. Ta elas täitsa lahedas kohas, ainult ca 15 minutit Örebrost väljas täiesti põldude vahel ja suhteliselt üksikus kohas. Tegi kadedaks, ütleme nii. Maja oli küll väike ja ca 100 aastat vana, aga kõik vajalik olemas. :) 

Läksime kohe koertega ta maja taha heinamaale jalutama ja pilte tegema, koerad muidugi möllasid täiega. Maarit tegi meile sel ajal lõhet ja juurikaid, mis loomulikult maitsesid väga hästi. Ta on üldse lahe mutt, et tegelikult soomlane, aga siis elas mingi aeg Kanadas, seejärel kolis Norrasse ja kuna seal polnud nii häid võimalusi koeraspordiga tegelemiseks, siis kolis edasi Rootsi. Rääkis, et vanematel on tal Soomes restoran ja ta töötas ka aastaid selles vallas, aga ühel hetkel otsustas, et aitab, tahab vabu nädalalõppe ja mugavamat elu ning hakkas koristajaks!!! Nüüd koristabki Örebro politsei- ja kohtumaja, ärkab hommikuti kell 4, et kella 6ks tööle jõuda ja kell 14 on juba vaba. No ja elas nagu miška, ei tundunud küll, et see koristaja elu seal riigis eriti vilets oleks...
Käisime Maaritiga koos veel sealt klubist läbi, kus test toimus, et mingeid asju paika panna. Testi korraldas Örebro Brukshundklubb, mis ajas küll jälle hirmus kadedaks. Põhimõtteliselt oli seal treenimiseks hiigelsuur sile muruplats, kuhu mahtus vabalt mitu erinevat seltskonda segamatult trenni tegema, lisaks väiksemad platsid koos vastava varustusega agility ja pääste jaoks. Kogu ala oli aiaga piiratud ning selle kõrval oli kohe parkimisplats ning mets, samuti laud ja pingid. Lisaks oli neil kasutada nn klubimaja, kus oli mitu loenguruumi laudade ja toolidega, kontoriruum, WC, pesemisvõimalus, köök ja terrass. Kogu selle krempli olid nad kohalikult omavalitsuselt pikaks ajaks rendile saanud ja väidetavalt igati mõistliku hinnaga. Vot nii elavad koerainimesed välismaal! :P

Tegin seal platsi peal Yokoga natuke trenni ka, suutis täitsa kenasti keskenduda, ei jõllitanudki teisi koeri. No okei, lõpuks läks ikka oma suure lemmiku Kitty peale täitsa lukku, aga alguses tegi küll päris kenasti.

Õhtul jõudsid soomlased samuti kohale, st Kitty kasvataja Niina, Kitty venna Tiki omanik Mari ja õe Hulda omanik Minna. Lasime veel koerad maja ette põllule liduma ja natuke trenni tegema. Kuna MH test algas laupäeval kell 8, siis pidime välja sõitma juba ca kella 7 paiku ja äratus oli kell 6. Oeh. 

Niina tegi MH testist videod, loodan, et need jõuavad mingi hetk netti ka. Muidu ütleme nii, et Grets ei üllatanud mind millegagi, oli minu chill ja rahulik Grets. :) Võõraga mängida just ei tahtnud, kolle vaatas, aga ei kartnud, kolina peale korra ehmatas ja hüppas, siis nuusutas ja chillis edasi, jänest ajas taga ja muidu oli meeldivalt memmekas. :) Eks proual ole juba elukogemust ka, et mingi koll ja kolin teda endast välja juba ei vii, eks.

Õhtul käisime veel IKEAs ja mujal poodides pudi-padi shoppamas. Nende loomapoed teevad ikka kadedaks küll, suured külmakirstud toorest kraami täis, kohe valmissegud tehtud, ainult võta ja kanna ette. Häh, hinnad olid ka täitsa normaalsed, kahju, et ma Rootsis ei ela. Muidu ostsin koertele närimisluid, käterätid, roosat värvi kakakotid ja Yokole uue ilusa kollase kaelarihma. Pärast Maariti juures käisime veel jalutamas ja pilte klõpsimas, lobasime ja sõime.

Pühapäeva hommikul läksid Maarit ja sommid koertega Stockholmi Rootsi Võitja näitusele ja meie Kariniga hängisime niisama kaasas. Kuna see oli 200 km sõitu, siis tähendas see, et äratus oli... kell 4 hommikul!!! Ikka päris hull, mida koerte nimel ei tehta. :) 

Kitty ja Greta jäid autosse, Yoko võtsin halli kaasa ja no sellel jänesel oli ikka korralik šokiteraapia. Mingite koerte peale hakkas ikka haukuma ja laksutas hambaid, samas teisi vaatas külma rahuga. Corgisid ta küll vihkas, aga kõik suured ja valged tõud panid Yoko saba liputama - meenutasid vist lambaid! :D 

Mõtlesin, et teen kohe alguses natuke trenni, kui ta veel väsinud pole ja väga kenasti võttis kontakti. Melu ei tundunud väga häirivat, aeg-ajalt kontakt küll kadus, aga asjaolusid arvestades on see ju täiesti normaalne. Yoko kipub üldse selline tüüp olema, et kui stress peale tuleb, siis pakub kohe kontakti. Lõpuks panin Yoko Hulda puuri, kus ta kohe kerra keeras ja läksime Kariniga šoppama. Loomulikult said koerad jälle staffi, nimelt närimiseks kuivatatud hobusekapju ja Yokole ostsin veel tumerohelise rihma ning Gretale fuksiaroosa rihma. No seal olid hinnad ikka nii normaalsed, et Eestis poleks sama raha eest küll sama ägedaid asju saanud.

Pärast kolasime veel natuke spordipoodides ringi, otsisime GPS abiga Stockholmist ühe pargi, kus jalutasime koeri ja siis asusimegi sadama poole teele. Suutsime vaatamata GPSi juhistele natuke valesti keerata ja no sadamasse jõudsime üsna napikalt. Piletitädi küsis mult veel enne, kui ma dokumendid jõudsin ulatada, et "kas Leelet ja Karin, jah?" Vot sihuke teenindus! :D

Laevas oli kõik taas rahulik, koerad käitusid viisakalt, Yoko kajutisse ei pissinud ja kuna me olime nii vara ärganud ja palju toimetanud, siis keerasime ise ka suht vara magama. Koerad jäid veel tükk aega enne meid tuttu ja magasid ka mõnuga hommikuni.

Yokole mõjus see reis küll väga hästi, kasvas ilma sõjaväeta suureks. Nimelt oskab ta nüüd ise autosse hüpata, enne pidi teda ikka tõstma. Samuti on ta tuppa mittepissimises teinud väga suuri edusamme. Kariniga mõtlesime välja ka uue vanasõna, et: sõpru ei saa raha eest osta, küll aga puhaste pükstega! :P Nimelt tekkis see inside joke meil pärast seda, kui Yoko pidevalt oma lemmiku Karini puhaste pükste peale hüppas. Ilmaga ka täiega vedas ja üldse oli hästi vahva reis! Ja Rootsi on väga mõnus koht, jube nunnud majad ja palju avarust, väga head võimalused koeraspordiks ning seega iga koeraomaniku unistuste riik. :)

PILDID & MH TESTI TULEMUSED (koera nime järel silma pildile klikkides tulevad osasooritused lahti, mis on küll kahjuks rootsikeelsed, aga Maarit andis meile inglisekeelse tõlke ka õnneks kaasa, sama tabel soome keeles)