Kennelköha

Yoko turtsus ja kõõksus natuke nädala alguses nagu oleks kont kurgus, kuid õnneks kõigest paar päeva. Lisaks tõmbas ninaga ka niimoodi lurinal tatti nagu ei saaks õhku kätte. Igatahes ei tundunud kogu see värk midagi hullu ja mingit kennelköha ma küll ei kahtlustanud. 

Alates eilsest on aga Gretal korralik kõõksuv kennelköha moodi köha, et nüüd tundub juba, et äkki sama asi oli Yokol ka, lihtsalt väga leebel ja kiirel kujul. Gretal on küll hobuseköha, kõõksub ja rögistab tatti välja. Ilmselgelt ei tule see asi tal mitte maost, vaid kopsust, sest toitu pole ta kogu selle triangli käigus veel välja oksendanud. Vaatan nüüd homme ka veel, et kas tõmbab ise tagasi või läheb hullemaks. Korra nooremana oli Gretal samuti kennelköha, aga väga leebel kujul. Vastik. Õnneks tundub praegu, et vahepeal on tal päris pikalt sellist köhavaba olekut, siis mingil hetkel tõmbab end nö käima ja kõõksub jupp aega järjest. Kohe kahju tast.  
Ühesõnaga jackpot - jooksuaeg ja kennelköha korraga... kõige selle taustal on nad kohati üksteise suhtes nii pirtsakad. Mitte, et kakleks, seda mitte, aga mingi vastastikune urin ja nokkimine käib küll aeg-ajalt, no et üks ei tohi teisele vastu minna, kohe urin. Õnneks mitte kisma, aga kaks pirtsakat beibe on mul hetkel kodus küll....