Enne jäljelaagrit viimane Aivo trenn Keila põllul oli päris raske. Ilm oli jube palav leitsak, mul õnnestus endale isegi korralik päevitus hankida ning jälg oli palju raskem kui me tavaliselt teeme. Algul, kui ma skeemi vaatasin, siis mõtlesin küll, et oi jumal küll, Yoko jääb hätta, et nii palav ja töllab niisama. Tuleb tunnistada, et mu koer üllatas mind, ta oli ikka täitsa tubli, üksnes lõpul esemel vajas väheke suunamist, et tuleb lamada.
Pärast trenni läksime samasse põllule jalutama ja koerad said põllu ääres jões mõnuga supelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar